Jaanuar vanarahvakalendris

1. jaanuar - Uus aasta, näärid

• Aasta võeti vastu kolistamise ja püssipaukudega, millega peletati eemale deemonlikke jõude
• Naised ei tohtinud uue aasta hommikul esimesena külla minna, sest seda peeti õnnetuse endeks. Esimene õnnitleja pidi olema hoopis mees.
• Vanal aastal laua peal olnud toitu ei tohtinud ära koristada, sest muidu uuel aastal toitu ei jätku.
• Olen kuulnud, et kui tänaval esimene vastutulija on mees, tuleb hea aasta.

6. jaanuar - Kolmekuningapäev

• Jõulu- ja näärikuused viidi toast välja.

13. jaanuar - Nuudipäev ehk kanutipäev

• Töökeeld
• Mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut, lõbutsesid.

14. jaanuar - Taliharjapäev

• Murdub talve selgroog. Looma toiduvarudest peab alles olema pool.

17. jaanuar - Tõnisepäev

• Pidi olema samuti looma toiduvarudest alles pool.
• Karu keerab teise külje, hülgel sünnib esimene poeg, putukatel tuleb hing sisse.
• Päev pikeneb kukesammu võrra.
• Tõnisepäeva ilm ennustas ette suveilmu ja viljakasvu.
• Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg ja mehed on terve aasta terved.
• Tõnisepäeva puhul käidi kariloomi tervitamas ja pakuti neile leiba või lüpsiku pealt süüa. Loomadel on lastud nuusutada nendega seotud tarbeesemeid ja riistu.
• Keelatud töökeelud on seotud sigadega, et vältida seakahju kui ka sigadega tekitatud kahju: keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks).

25. jaanuar - Tatjanapäev

25. jaanuar - Paavlipäev

• Kui paistab päike, tuleb päikseline ja soe suvi ning hea saak. Sajune ilm tähendas haigusi ja vihmast suve.
• Villasetöö oli keelatud

Kasutatud allikad leiad siit.