Aprill vanarahvakalendris

 

1.aprill - Naljapäev

1.aprill - Karjalaskepäev

• Kui see päev ei olnud esmaspäev ega ka reede, lasti loomakari korrakski välja (ülejäänud päevad olid selleks ilmselt soodsad). Ka siis, kui polnud karjatamiseks sobilik ilm.
• Tehti ennetavaid rituaale, et tagada karjale tervist, loomade koju tulekut ja sigimist. Tõrjuti eemale kiskjaid ja muid ohtusid.
• Tõrvaga tehti loomadele otsaette ristimärke, suitsutati neid nõiakollaga, loeti nõidussõnu.
• Kanamuna pandi laudaläve alla, karjatee peale või visati hoopis üle karja - kui see purunes, oli karta karjakahju.
• Lävepaku alla pandi mõni raudese, et loomade jalad oleksid tugevamad.
• Ritualane karjase kastmine: Karjasele valati vett kaela ja seejärel anti talle keedetud muna ja karjasekakk. Majja toodi karjavist. See pidi olema sirge, muidu jooksevad loomad laiali. Vits tuli valmistada eelmisel päeval ja olulisel kohal oli puu valik. Näiteks ei tohtinud kasutada pihlakat, sest selle löök pani loomad kuivama. Esimene karjavits pandi pärast karja koju saabumist katuseräästasse, kus seda tuli säilitada karjatamisperioodi lõpuni.

14.aprill - Künnipäev

• Selleks päevaks pidid põllutööriistad korras ja seatud olema, sest sellest päevast alates võis põllutöödele algust teha. Esimest kündjat kasteti nagu karjalaskepäeval karjast. Kastetud kündjale anti keedetud mune ja seasaba.
• Künnipäeval tõsteti ja katsuti kõik põllutööriistad läbi,  et töö edeneks ja töötegija unine poleks.
• Rituaalsed tegevused olid suunatud viljakuse saavutamiseks - viidi koorem sõnnikut põllule ja künti esimene vagu.
• Tuli varakult tõsta.

23.aprill - Jüripäev

• Tähistas kevade ja põllutööde algust.
• Tehti jürituld, mis tähendas huntide silmade põletamist. Jüritulle ohverdati ja väljalastud kari aeti jürisuitsust läbi
• Jüripäeva kombed tagasid tervise, talu edenemise, tõrjuti tumedaid jõude, õnnetusi ja metsloomi.
• Päev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev kriimsilma tõrjumiseks. Uskumuste järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni -  nad ei rünnanud koduloomi.
• Külaskäimine oli keelatud. Kuna oli tegemist kriitilise ajaga karja, põllu ja inimeste edasise käekäigu suhtes, siis peljati otsest kahju. Kõike oli kerge kahjustada ja ära nõiduda. Kõik esemed, mida koju toodi või ära viidi andsid selleks võimaluse, ka võõrastega rääkimine (sõnaline kontakt).
• Põllutööd keelatud, puude ja okste koju toomine samuti - muidu tulevad maod koju.
• Keelatud õmblemine ja kudumine, et vältida kahjurite rünnakut taimedele.
• Kolistamine ja paugutamine kodu lähedal keelatud, samuti puude lõhkumine ja pesu pesemine - meelitab pikset ligi.